Lilled, Lilled, Lilled... Püsililled

Järgmine minu huviorbiit on püsililled ja ühtlasi ka minu lemmikud lillede klassifikatsioonist, neid on hea kasvatada ei pea iga aasta seemnest kasvatama ja nende eluiga on palju pikem kui suvelilledel.

Enamus püsikuid kasvab aind peenardel, kiviktaimlates jne. Seetõttu ei saa paljusid panna nt amplitesse (ega Daaliaid ei pane ju ampli kasvama).
Püsikute puhul tuleb arvestada hästi palju sellega kuhu sa nad istutad, sest kõikidel lilledele ei sobi kõik kohad. Mõned lilled on rohkem varjulised, mõned tahavad rohkem päikest.
Püsikuid ei aretata seemnest, vaid neil on oma juurestik, risoom, mugulad või sibulad.

Nt Tulbil on sibulad.

Väga hea paljudamis viis on jagamine või ümber istutamine. Aga kui on selline taim, kellele ei meeldi ümber istutamine või jagamine, soovitan asendada vana uuega.
Jagamine on sellepärast hea, et siis saab säilitada vanad taimed kui nt tahad teha uut istutusala, aga soovid sinna ka seda kena taime.
Tulbi sibulate jagamist tuleb teha juuni lõpus või juuli alguses ja sügisel tuleb sibulad tagasi mulda istutada.
Võhumõõka saab ka jagada, aga tal on risoomid. Ja jagamist tuleb teha hoopis kevadel, mitte nagu tulpidel.

Võhumõõga õis ja võhumõõga risoomi jagamine.

Kõige paremad püsililled mis sobivad päikselisse ja kuiva muld ning toitainete avene muld:

1. Kassisaba Veronica spicata
2. Karukell Pulsatilla
3. Aed-leeklill Phlox paniculata 
4. Piimalill Euphorbia 

Püsililled, mis sobivad poolvarjuline ja toitaineterikas muld:

1. Aed-päevaliilia Hemerocallis
2. Varjukivirik Saxifraga umbrosa
3. Must lumeroos Helleborus niger
4. Sarvkannike Viola cornuta

 

Varjuline ja happeline muld:

1. Väike-igihali Vinca minor
2. Haruline lursslill Cimicifuga ramosa
3. Hall eerika Erica cinerea
4. Sulgjas rodgersia Rodgersia pinnata

 

Päikseline, liigniiske muld: 

1. Kollane võhumõõk Iris pseudacorus
2. Laialehine hundinui Typha latifolia
3. Soo-lõosilm Myosotis palustris
4. Vesiroos Nymphaea

 Pildid:

1. Vesiroos
2. Laialehine hundinui 
3. Kollane võhumõõk 
4. Soo-lõosilm 
5. Väike igihali 
6. Haruline lursslill 
7. Hall eerika 
8. Sulgjas rodgersia 
9.  Aed-päevaliilia
10. Varjukivirik 
11.  Must lumeroos
12. Sarvkannike 
13. Karukell 
14. Aed-leeklill 
15. Piimalill 

Kasutatud tekst:

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=113

Suvelilled: SWOT, Seemnete stratifitseerimine ja skarifitseerimine.

SWOT

S- Tugevused.

• Enamik õitsevad juulist (augustist) kuni külmadeni.
• kiire kasv
• rikkalik õitsemine
• suhutelist pikk õitsemis periood.

W-Nõrkused 

• Kasvatamise ja kasutamise kulukus
• Tuleb kasvatada kasvuhoones ette.

O-Võimalused

• tuua kasvuhoonde ja teha nendest pistikud
• pakkuda vaheldust igal aastal
• Suvises külvi korral õitseb taim järgmisel aastal
• Varakevadise külvi korral samal aastal

T- Ohud

• Kliima- Kui liiga vihmane ilm siis taimed võivad ära mädaneda, kui liiga kuumad ilmad siis taimed võivad ära kuivad. Nt soojalembelistele taimedele meedlib soe ja kui järsku läheb külmaks siis pole enam nende lilledega midagi teha. 
• Pinnas- Hapulembeline pinnas sobib aind hapulembelistele taimedele. Kui pinnas liiga märg siis ei sobi jällegi taimedele.Kuiva pinnase korral ei ole taimedel piisavalt vett ja nad kuivavad ära. 
• Loomad- Osadele loomadele meeldib süüa teatud suvelilli ja nii nad kahjustavadki sinu aeda ehk siis söövad taimed ära. 
• Inimesed- tavaliselt inimesed talluvad taimi või siis leidub ka sellised inimesed kes lihtsalt reostavad ja lõhuvad lilled ära.

Skarifitseerimine:

Skarifitseerimist jaotatakse kolmeks

• Mehaaniline skarifitseerimist kasutatakse tugeva ja tiheda kestaliste seemnete puhul. Sellel protsessil vigastatakse muutuks gaase ja vett läbilaskvaks.
• Keemiline skarifitseerimisel kasutatakse väävelhapet, lämmastikhapet või soolhapet.
• Termiline skarifitseerimine on seemnete töötlemine keeva veega. Tehakse enamast liblikõielistel.

Stratifitseerimine:

Stratifitseerimine on seemnete kihitamine.

Seemnete allutamine soodsatel temperatuuri-, niiskus- ja õhurežiimi tingimustele teatud aja jookul nimetatakse seemnete kihitamiseks.

Startifitseerimis aeg võib olla õhest kuust kuni kahe aastani.

Seemnete kihitamiseks tuleb võtta liiva jia turba segule 1:1.

1-2 korda kuus tuleks seemneid kontrollida ja segada,et õhutada substraati.

Temperatuur peab olema 0...+5 kraadi.

Selline protsess sobib hästi Tulikatele ja Priimulatele. 

Rohttaimede põhimõisted.

Rohttaimede põhimõisted tähtsusejärjekorras

1.Takson on hübriidide, sortide, liikide ühisnimetus. 
2. Sugukond on üksteisele lähedaste perekondade kogum.
3. Perekond on üksteisele sarnaste liikide kogum. 
4. Liik on mingite oluliste tunnuste poolest sarnaste isendite grupp. On taimesüstemaatika põhiühik, mis koosneb kahest sõnast – perenimest ja liigi epiteedist.
5. Teisend ehk varieteet on vähemalt ühe vähemtähtsa päriliku tunnuse poolest liigist erinev taimerühm. 
6. Vorm erineb põhiliigist mõne üksiku mittepäriliku tunnuse poolest. 
7. Alamliik on püsiva eritunnusega taimerühm, mis erineb morfoloogiliselt ehk ehituslikult tunduvalt teiste selle liigi taimedest. Alamliigi tekkimise põhjused võivad olla geograafilised või ökoloogilised. Alamliigil on enamasti oma leviala.  
8. Hübriid on saadud kahe või enama loodusliku liigi ristumisel ilma inimese vahelesegamiseta. 
9. Sordirühm on sarnaste sortide kogum. Sordirühma võivad moodustada ka ristandid, kelle mõlemad vanemad on teada.  
10. Sort  saadakse inimese vahetul osalemisel. Konkreetsel liigil võib olla palju erinevaid sorte, mis omavahel erinevad mitme tunnuse poolest. 



Hübriidpojeng 
Paeonia ×hybrida hort. 
Pojeng
On saadud erinevate pojengi liikide ristamisel. 
http://www.aavikuemand.ee/?content=shop&table=hubriidid